Avalik kiri õiguskantsler Ülle Madisele: kas Riigikogu komisjoni istungi salastamine on õigustatud, kui teema puudutab kogu Eesti rahvast?

18. jaanuaril võttis Riigikogu sotsiaalkomisjon arutluse alla 2020. aasta novembris 10 188 allkirja kogunud rahvaalgatuse “Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!“, istungil said üle veebi osaleda ka pöördumise koostajad. Kuigi tegemist on kõiki eestlaseid puudutava teemaga, ei tohi arutelu video/heli salvestust teistega, isegi mitte nende 10 188 allakirjutanuga sotsiaalkomisjoni arvates jagada.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder on saatnud meile 19. jaanuaril nõude, et peaksime petitsiooni arutelu salvestise eemaldama Telegram.ee lehelt ja sotsiaalmeediast.

Juhime tähelepanu, et koroonameetmete puhul on tegemist on kõiki eestlaseid puudutava küsimusega, sest meil on:

  • aina suurenev töötute arv;
  • rekordarv enesetapukatseid ja alaealiste enesetappe;
  • suurenenud koduvägivalla juhtumine arv;
  • majanduslikud kahjud miljardites;
  • terved inimesed on sunnitud olema isolatsioonis;
  • äride sunniviisiline sulgemine;
  • rahva süstemaatiline hirmutamine ja terroriseerimine;
  • riik käitub põhiseaduse vastaselt sundides inimesi osalema inimkatsetes (ebaseaduslik maskide kandmise nõue siseruumides ja vaktsineerimine alles uurimisjärgus olevate vaktsiinidega).

Lisaks ei toimunud antud istungil sisuliselt ka mitte mingit arutelu – nii komisjoni liikmed kui ka külalised riigiasutustest suuremas jaos õigustasid kõike seni tehtut ja petitsiooni sisu osas kaasa ei mõeldud. Kuigi petitsioonis on välja toodud, et üle maailma on kümneid tuhandeid arste, meditsiinitöötajaid ja teadlasi, kelle hinnangul on koroonameetmetega tõsiselt üle pingutatud ja kaitsma peaks vaid riskirühmi, siis petitsiooni “arutelus“ osalenud riigikogu liikmete ja riigiametnike argumendid jäid tasemele “mida teie üldse kaasa räägite, te ei ole arstid“, eirates nõnda täielikult petitsiooni sisu.

Küll aga nõustusid kohtumisel osalejad, et ei ole olnud liigsurmasid ega ka haiglate ülekoormatust – kas see ei ole piisavaks põhjuseks, et arutada rahvaalgatuse keskset küsimust: kas koroonameetmetest tulenevad kasud kaaluvad üles meetmetest tulevad kahjud sadadele tuhandetele inimestele?

Samuti tasub märkimist, et kogu koroonafenomen toetub PCR-testide kampaaniale, kuid PCR-meetodi leiutaja Kary Mullis on selgelt öelnud, et positiivne PCR-test ei tähenda, et inimene oleks haige või nakatunud. Ka seda tõsiasja ei soostunud kohalikud eksperdid kommenteerima.

Vahemärkusena, mõni nädal tagasi otsustas Portugali apellatsioonikohus, et PCR-testid ei suuda kindlaks teha nakkust, rääkimata haigusest, seega kinnitati varasemat järeldust, et karantiin oli põhiseadusega vastuolus. Lisaks leiti Ecuadori konstitutsioonikohtu 2. jaanuaril 2021 välja kuulutatud kohtuotsuses, et kõik senised koroonavastased meetmed põhinevad pelgalt oletustel, millel puudub faktipõhine alus. 

Austatud õiguskantsler Ülle Madise, nüüd aga jõuame käesoleva avaliku kirja tuumani: kas Riigikogu komisjoni istungi salastamine on õigustatud, kui teema puudutab kogu Eesti rahvast?

Kahtlemata mõistame eraisikute isikupuutumatust, ent antud juhul osalesid kõik sellel koosolekul riigi esindajatena ja rääkisid teemast, mis ei ole mingi riigisaladus vaid mis puudutab kõiki eestlasi just praegu.

Paneb mõtlema, et kui asi puudutab ühte tundi riigiametnike elust, siis ajatakse näpuga seadustes järge ja leitakse seaduspügal nõude esitamiseks/trahvimiseks. Aga kui asi puudutab mitmeid kuid sadade tuhandete inimeste elust, kes kannatavad nii majanduslikult kui ka muul viisil, siis ei ole riigi ametnikud valmis loovutama neile inimestele isegi ühte tundi, mille eest nad kõik palka saavad. Kusjuures palka, mille maksavad kinni need inimesed, kes on sellele petitsioonile alla kirjutanud.

Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas
Pöördumise Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!koostajad

Foto: Canva