Pressiskandaal: Postimees üritab takistada Telegrami ajakirja müüki


29. juunil tuli trükist Telegrami uus ajakiri, mis keskendub koroonakriisile. Alates 1. juulist on ajakiri Lehepunkti kaudu olnud müügis kõikides suuremates Eesti kaubanduskeskustes, sealhulgas müüakse ajakirja kampaania- ja erialustel Prismas, R-Kioskis ja Selveris.

7. juulil saime Lehepunktilt teate, et Postimehe ajakirjanik Herman Kelomees soovib ajakirja müüki peatada, helistades nii Lehepunkti kui ka müügikettidesse ning pärides aru, miks sellist ajakirja müüakse ja kas see võetakse müügist maha. Meile teadaolevalt helistas Kelomees ka meie reklaamiklientidele, kelle reklaam on värskes ajakirjas ning uuris, kas nemad “teavad juba, et ajakiri korjatakse müügist ära”.

Seda kõike arvesse võttes tekib küsimus, kas Eestis on endiselt põhiseaduslik sõna-, arvamus- ja mõttevabadus või rikuvad Postimees ja Herman Kelomees oma käitumisega Eesti põhiseadust. Saatsime selliste küsimustega kommentaaripalve ka seltsimees Kelomehele, kuid mitu päeva hiljem pole me veel vastust saanud.

Lisaks saatsime päringu nii Postimehe toimetuse bossidele kui ka Postimees Grupi ninamehele Margus Linnamäele, uurides, kas nad teavad, millega Kelomees tegeleb ning kust tuli selleks käsk. Meile vastas Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap, kes kirjutab:

Herman Kelomees hankis ajakirjanduslikku materjali oma loo tarbeks ning kellegi käest selleks korraldusi pole saanud. Tema töö ongi tegeleda antud valdkonnaga ehk faktikontrolli ja väärinfoga.

Tema lood:

Aivar Reinapi vastusest loeme välja, et Kelomees tegutseb iseseisvalt ning tema töö ongi tegeleda väärinfoga. Kui Delfi.ee sai kevadel ametlikuks Facebooki faktikontrolli partneriks, siis on justkui mõistetav, miks saab Delfi dikteerida, mis sobib Facebooki virtuaalkeskkonda ja mis mitte. Aga kui me räägime informatsioonist ja trükistest Eestis füüsiliselt, siis kas keegi on määranud Kelomehe ja/või Postimehe dikteerima, mis on tõde ja mis mitte?

Ajakiri 8

Sellises olukorras üritab üks ettevõte omavoliliselt teise ettevõtte mainet rikkuda ja takistada äritegevust. Kelomehe ja Postimehe tegutsemise tulemusel on Rimi ja Coop otsustanud peatada Telegrami ajakirja müügi (mõistame, et seda tehti vaid Postimehe ajakirjaniku survel), kuid positiivne on see, et Selveri, Prisma, Maxima ja R-Kioski esindajate sõnul maksab Eestis endiselt sõna- ja mõttevabadus ning nemad soovivad klientidele pakkuda oma ajakirjavalikuga mitmekülgset lugemist.

Kuidas Postimehe ajakirjaniku kõnele/kirjale reageeriti ja modernne raamatupõletamine

Tundub, et nõukaaegse tsensuurimasina ülesanded omavoliliselt üle võtnud ajakirjaniku tegevus jätab külmaks nii mõnegi ettevõtte. Tegelikult oleme seltsimees Kelomehele isegi tänulikud, sest nii südantsoojendav oli lugeda tema töö tulemusena, et suurem osa ajakirjandust müüvaid ettevõtteid pooldavad endiselt põhiseadusega sätestatud sõna- ja mõttevabadust, hoolimata sellest, et suured meediaettevõtted on eriti viimastel kuudel näinud suurt vaeva sellega, et kõik teistsugused mõtteavaldused maha suruda ja maha teha.

Vaid Coopi ja Rimi ketid ehmatasid Kelomehe kõne või kirja peale ära ja otsustasid Telegrami ajakirja, mille üks keskseid artikleid pärineb väljaandest The Washington Times, müügilt kõrvaldada.

Lehepunkti/R-Kioski (Reitan Group) esindaja, Lehepunkt OÜ tegevjuht Kristo Heinmaa saatis ajakirjaniku päringule järgmise vastuse:

Lehepunkti eesmärk on pakkuda lugejatele võimalikult laia valikut nii Eesti kui ka välismaist trükimeediat. Oleme Eesti suurim ja ainus ajakirjade ning perioodika distributsiooni ettevõte ning pakume pressitoodete laialiveo teenust kõikidele kirjastajatele ega võta vastutust toodete sisu ega sõnumite eest. Pole reaalne, et me tuhandete erinevate väljaannete sisu üksikult hindaksime ja selle põhjal otsuseid langetaksime. See, milliste väljaannete sisu inimene tarbib ja millistele argumentidele tuginedes seisukoha kujundab, on iga inimese isiklik ning vaba valik. Kõnealuse trükise müük R-Kioski väikepoodides jätkub.

Kelomehe kirjutatud kokkuvõttest oma modernsele raamatupõletamise aktsioonile leiame veel teistegi kettide positiivseid vastuseid, mille avaldame siinkohal lühidalt:

Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul hindab Selver arvamusvabadust: „Jätame teemad, mida väljaanded ja trükised kajastavad, kirjastajate ja toimetuste otsustada, samuti teemade käsitluse jms.“

Prisma kommunikatsioonijuht Ivo Rull leiab, et müümise keelamiseks pole põhjust: „Meile teadaolevalt pole ajakirja tegevusele ja levile (Eesti Vabariigi poolt) piiranguid kehtestatud.“

Maxima meediajuht Regina Salmu ütles, et kuna nad ei proovi iga piimapakki, veendumaks selle sisu sobivuse osas, ei teosta nad eeltsensuuri ka raamatutele ja ajakirjadele: „Selle eest vastutab kauba tarnija või tootja, antud juhul ajakirja väljaandja.“

Ka põhiseaduse paragrahv 45 sätestab, et tsensuuri ei ole…

Lõpetuseks

Tegemist on Telegrami 8. ajakirjaga, esimene nägi ilmavalgust aastal 2015, kuid kunagi varem pole ükski konkurent üritanud takistada ajakirja müüki. Ka Lehepunkti sõnul pole midagi sellist varem aset leidnud, et üks ettevõte üritaks nõnda piirata teiste trükiste levikut.

Iroonilisel kombel ei palunud Herman Kelomees kommentaari kirjastuselt Reval Buch, kelle reklaam raamatule pealkirjaga “Ostetud ajakirjanikud” ilutseb Telegrami ajakirja tagakaanel.

Juhime tähelepanu ka sellele, et põhjus, miks me üldse pärast kahe ja poole aastast vaheaega andsime välja uue ajakirja, seisneb selles, et valitsus ega ka Postimees koos peavoolumeediaga pole mitme kuu jooksul suvatsenud kommenteerida ega vastata Avalikule Kirjale, mille me koostasime koroonakriisi haripunktis. Postimees polnud isegi raha eest nõus avaldama Avaliku Kirja reklaami, rääkimata kirjast endast. Suurima heameelega lahkaksime kogu ajakirja sisu avalikus diskussioonis Herman Kelomehega, et saada vastuseid siiani segadust tekitavatele nüanssidele.

Ning tõenäoliselt ei lugenud Kelomees ka ajakirja juhtkirja:

“Ajakirjandus on uudise avaldamine, mille avaldamist ei soovita. Kõik muu on propaganda.”
– üldtuntud ütlus

Nii kohalikud kui ka rahvusvahelised juhtivad meediaväljaanded pühendavad viimasel ajal olulisel määral aega teistsuguste seisukohtade “valeks“ tunnistamise peale. Muidugi, kes ei usu viirusesse, on kindlasti vandenõuteoreetikud, eks? Ka siis, kui vastuvoolu ujuvat narratiivi levitavad Nobeli preemia laureaadid, Stanfordi või Oxfordi professorid, maailmakuulsad arstid, patoloogid, epidemioloogid, juhid ning teised oma ala professionaalid…

Kuid uuriv ajakirjandus on oma põhiolemuselt paratamatult seotud vandenõudega ja loob automaatselt vandenõuteooriaid.

Igasugune Watergate’i afääri, 9/11, lindiskandaali vms paljastamine või nagu praegu, õigustatud küsimused koroonakriisi ülesehitamise kohta põhinevad esialgu vandenõuteooriatel. Juhtiv meediatööstus loomulikult ei nimeta seda nii. Vandenõuteooriad on nende vaates absurdsed teooriad, millel ei tohi lasta meediapildis kaasa mängida. Ja kuigi nad lubavad olla tolerantsed, seista sõnavabaduse ning arvamuste paljususe eest, tõestavad nad täpselt vastupidist ning tsenseerivad ennast ja teisi. Kas meelega või mitte, läbi Facebooki kontrollitud, manipuleeritud või makstud, ei olegi esialgu oluline. Nii lihtsalt tehakse, punkt.

Ja kuigi peavoolumeedia ja poliitikud on koroonaviiruse pandeemia kenasti ajalukku jäädvustanud, aimavad ka nemad, et see teater varsti lõppeb. Järk-järgult peavad nad täielikust kontrollist loobuma. Viimase kaitsevahendina, ilma et esimenegi koroonalaine Eestis teaduslikku tõestust leidnud oleks, kuulutatakse välja juba teist lainet, n-ö tsunamit sügisel. Kuidagi peab ju teesklema, nagu oleks see midagi väga ohtlikku olnud ja ülemaailmne valehäire oli õigustatud. Seda teist lainet võib ka kui “vandenõuteooriat“ kirjeldada. Kuigi mitte just väga head!

Enamik inimesi enam lihtsalt ei usu sellesse ega lase ennast hirmutada. Nad on kõik olnud ise tunnistajateks, et 90% elanikkonna jaoks polnud see viiruspuhang midagi ohtlikku. Kui on kogutud piisavalt tõendeid, saab vandenõuteooria reaalsuseks…

Oma ajakirja 8. numbrisse oleme kokku kogunud suure hulga oluliste ekspertide arvamusi kogu maailmast, kes peavad kogu “koroonapõnevikku“ absurdselt kulukaks veaks ja esitavad suurepäraseid teaduslikke argumente. Kõigil meil tasub olla hea vandenõuteoreetik, teadmised on jõud ja teooriast saab fakt.

Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas
Telegram.ee loojad

PS. Eile avaldati ka ERR-i uudisteportaalis kokkuvõte Šveitsi teadlase Beda M. Stadleri arvamusloost, kus too leidis, et koroonaviiruse ja -kriisi ohjamisel on tehtud vigu ning ta loodab, et kevadised hirmukülvajad avalikkuse ees vabandaks. Samuti ei ole viiruse naasmine talvel mitte teine laine, vaid lihtsalt külmetushooaeg. Teisisõnu see teadlane (ja ka ERR kinnitavad), et suund koroona”pandeemia” kainel ja hirmuvabal kajastamisel (mida järgis ka Telegram) oli õigustatud…

Foto: Canva